ÀÖÓ㣨Leyu£©ÌåÓý¹ÙÍø

26. märtsil võttis Riigikogu vastu välismaalaste seaduse muudatused. Muudatuste eesmärgiks on rändemenetluse ajakohastamine ja kontrolli tugevdamine rände üle. Lisaks soovitakse muudatustega välistada elamislubade ja viisade väärkasutamist ning ebaseaduslikku sisserännet. Olulisemad muudatused välismaalaste seaduses puudutavad tähtajalise elamisloa tingimusi.

Alates seadusemuudatuste jõustumisest võib renditöö registreerida Eestis lühiajalise töötamisena, kui:

1) tööandja on kantud Eesti äriregistrisse või on teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis registreeritud äriühing;

2) tööandja tegeleb renditöö vahendamisega;

3) tööandjal on vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamist vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.

Tähtajalise elamisloa taotlemiseks sätestatud Eesti äriregistrisse kandmise nõuet ei kohaldata juhul kui:

1) tööandja on avalik-õiguslik juriidiline isik;

2) välismaalane on Eestisse lähetatud töötaja.

Lisaks peab tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse, olema vahetult enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis.

Tegeliku majandustegevuse nõuet ei kohaldata juhul kui:

1) välismaalane on Eestisse lähetatud töötaja;

2) välismaalane asub tööle õpetaja, akadeemilise töötaja või teadlasena Eesti õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses või teadus- ja arendusasutuses.

Tähtajalise elamisloa töötamiseks renditöötajana võib anda, kui:

1) tööandja on kantud Eesti äriregistrisse või on teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis registreeritud äriühing;

2) tööandja tegeleb renditöö vahendamisega;

3) tööandjal on vahetult enne tähtajalise elamisloa taotluse esitamist vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.

Muudatused jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

Kõikide vastu võetud muudatustega saab tutvuda .

11. märtsil 2025 kiitis Euroopa Komisjon heaks muudatuste paketi „Käibemaks digiajastul� (ingl VAT in the Digital Age � ViDA). Pakett sisaldab muudatusi ELi käibemaksusüsteemi direktiivis 2006/112/EÜ, käibemaksusüsteemi rakendusmeetmeid käsitlevas määruses (EL) nr 282/2011 ja käibemaksualast halduskoostööd reguleerivas määruses (EL) nr 904/2010. Määrused jõustusid Euroopa Liidu Teatajas avaldamise järel, kuid käibemaksudirektiivi muudatused tuleb esmalt kohalikesse õigusaktidesse üle võtta.

Maksupettuste vastu võitlemise kõrval soovitakse kavandatavate muudatustega vähendada ettevõtjate halduskoormust ja kaasajastada regulatsioone, mis puudutavad üha digitaliseerituvat majandust. 

Kolm peamist ja kõige laiemat ettevõtjate ringi puudutavat muudatust on:

1) e-arveldamise kasutuselevõtt Euroopa Liidus. E-arveldamisele ülemineku planeeritud lõpptähtaeg on 1. juuli 2030, kuid liikmesriigid võivad müüjatelt nõuda Euroopa standardile vastava e-arve väljastamist juba alates 1. jaanuarist 2028;

2) ühtsele digitaalsele käibemaksuaruandlusele ülemineku kohustus, mis jõustub 1. juulil 2030, ja erandina juba sarnaseid lahendusi kasutavate liikmesriikide puhul 2035. aastal;

3) ELi-ülene käibemaksukohustuslasena registreerimise süsteemi kasutuselevõtt.

Tartu Ringkonnakohus tühistas hiljuti Tartu Halduskohtu otsuse, milles viimane nõustus Maksu- ja Tolliametiga (MTA), et äriühingul oli õigus pärast maksuotsust esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) paranduse alusel vähendada tööjõumaksudest tekkinud maksukohustust. Tekkinud maksukohustus puudutas 2020. aastal äriühingult juhatuse liikmele kantud tasu summas 25 000 eurot. MTA oli selle oma 28. oktoobril 2021 tehtud maksuotsuses liigitanud juhatuse liikme tasuks. Äriühing esitas 2022. aasta jaanuaris deklaratsiooni, millega vähendas nimetatud tasult tekkinud tööjõumaksude kohustust. Äriühing tugines väitele, et tegemist ei ole juhatuse liikme tasu, vaid juhatuse liikmele ajutiselt väljastatud vahenditega, mis olid äriühingule tagastatud juba 2021. aasta juunis.

Tartu Halduskohus nõustus äriühingu käsitlusega, leides, et kui tööjõumaksudega maksustatava väljamakse saaja tagastab väljamakse tegijale varasemal maksustamisperioodil saadud summa,

siis on väljamakse tegijal õigus esitada TSD-deklaratsioon, millega maksukohustust vastavalt korrigeeritakse.

Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustunud. Ringkonnakohtu sõnul ei ole määravaks tasu liik ega MTA 2021. aasta maksuotsuse õiguspärasus, vaid asjaolu, et äriühing pidi juba hiljemalt 2021. aastal möönma, et maksuotsus on lõplik ning juhatuse liikmele tehtud väljamakse maksustatakse tööjõumaksudega. Ringkonnakohtu sõnul oli deklaratsiooni esitamise ajaks maksuotsuse vaidlustamise tähtaeg juba möödunud ning äriühing oleks pidanud juba maksumenetluse vältel selgitama ja vajadusel ka tõendama, et juhatuse liikmele 2020. aasta aprillis makstud tasu oli tagastatud 2021. aasta juunis. Kuna antud juhul oli maksuotsus lõplikult jõustunud, siis tuli äriühingul õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise tõttu aktsepteerida maksuotsusega määratud maksukohustust.

Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta küsimuses, kas juhatuse liikme tasu tagastamine on põhimõtteliselt võimalik ja lubatav, kuna antud juhtumi tulem sellest ei muutu. Eeltoodule tuginedes tühistas Ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja otsustas jätta äriühingu taotluse maksukohustuse vähendamiseks rahuldamata.

Kohtulahendiga saab tutvuda .