Kontsernide info avalikustamine ja miinimummaksu direktiiv
J玫ustunud on maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse t盲iendamise seadus, mille alusel hakkab maksuhaldur veebis avaldama infot kontsernide riikidep玫histe aruannete kohta.
Riikidep玫hine aruanne on rahvusvahelise kontserni aruanne, mis sisaldab teavet kontserni tulu, kasumi/kahjumi, tasutud ja kogunenud tulumaksu, osa- ja aktsiakapitali, jaotamata kasumi, t枚枚tajate arvu ning materiaalse vara kohta, samuti kontserni liikmete p玫hitegevusalade kohta. Aruanne t盲idetakse eraldi iga riigi kohta, kus kontsern tegutseb. Aruande peab esitama kontsern, mille konsolideeritud tulu eelmisel majandusaastal oli v盲hemalt 750 miljonit eurot. Aruande esitab tavaliselt kontserni ema眉ksus v玫i m玫ni muu kontserni m盲盲ratud 眉ksus. Suurkontserni kuuluv Eesti ettev玫te peab teavitama maksuhaldurit, milline kontserni liige esitab riikidep玫hise aruande ja kus aruande esitaja on maksuresident.
Kehtima hakanud seaduse j盲rgi avaldab maksuhaldur 眉laltoodud info oma veebilehel hiljemalt andmete esitamisele j盲rgneva kuu 10. p盲eval. Avaldatakse andmed, mis puudutavad 22. juulil 2024 v玫i hiljem algavat majandusaastat.
Samuti v玫eti 眉le miinimummaksu direktiiv, mis paneb kohustuse koguda suurkontsernidelt tulumaksu efektiivse m盲盲raga v盲hemalt 15%. Direktiiv v玫eti Eestis 眉le osaliselt: Eestile ja teistele v盲iksematele riikidele, kus on v盲hem kui 12 hargmaise kontserni (mille konsolideeritud kogutulu 眉letab 750 miljonit eurot) ema眉ksust, on ette n盲htud erand, mille kohaselt ei pea need riigid miinimummaksu kohaldama enne aastat 2030.
Riik, mille suhtes erand kehtib, peab aga tagama, et riigi sees asuvate hargmaiste kontsernide l玫plikud ema眉ksused m盲盲ravad kindlaks kontserni eest miinimummaksu deklaratsiooni esitava 眉ksuse sellises riigis, kus rakendatakse miinimummaksu. Lisaks peab erandi saanud riik kohustama riigi sees asuvaid hargmaise kontserni 眉ksuseid edastama miinimummaksu deklaratsiooni esitavale 眉ksusele sellist infot, mida on vaja deklaratsiooni esitamiseks.
Planeeritavad muudatused raamatupidamise seaduses seoses e-arvetega
Mai alguses v玫ttis riigikogu menetlusse raamatupidamise seaduse muutmise seaduse, millega muu hulgas kavatsetakse Eestis kasutusele v玫tta e-arvete Euroopa standard. Alates 2019. aastast on olnud e-arvete esitamine kohustuslik avalikule sektorile. Edaspidi j盲盲b kehtima tehingu- ja formaadivabaduse printsiip. Tehingupartnerid saavad arve vormingu ja esitamise tingimused omavahel kokku leppida ning sel moel j盲tkata Eesti standardile vastavate e-arvete esitamist.
鈥� Seaduse muudatusega n盲hakse ette, et enam ei ole m眉眉jal kohustust teatud ostjatele e-arvet esitada, vaid ostjal on 玫igus m眉眉jalt e-arvet n玫uda. See laieneb k玫ikidele raamatupidamiskohustuslastele, kes on end e-盲riregistris e-arve vastuv玫tjana registreerinud, sh avalikule sektorile.
鈥� Euroopa e-arveldamise standardile vastava formaadi s盲testamise eesm盲rk on lihtsustada Eesti ettev玫tjate jaoks piiri眉leseid e-arveldusi.
Samas suunas tehakse muudatusi kogu Euroopas ja see puudutab ka ELi k盲ibemaksudirektiivi 2006/112/E脺. 8. detsembril 2022 avaldati ettepanek teha muudatusi direktiivi digiajastu k盲ibemaksueeskirjades, millega kavandatakse muu hulgas digitaliseerida k盲ibemaksu aruandlus, mis omakorda eeldab standardiseeritud e-arvete esitamist. Kava n盲eb ette, et k玫ikidele m眉眉kidele 眉helt ettev玫tjalt teisele ettev玫tjale 眉henduse sees hakkab 1. juulil 2030 kehtima e-arve esitamise kohustus.
Raamatupidamise seaduse muudatused peaksid j玫ustuma 1. jaanuaril 2025. Esmalt peab eeln玫u aga l盲bima riigikogus kolm lugemist. Eeln玫u menetlusprotsessi saab j盲lgida .